Aga siis ma tean , et sellest poleks mitte mingit kasu , ning ma jätkan .
Mul on hea meel , et mul on olemas inimesi kellele rasketel hetkedel toetuda .
Ma olen väga õnnelik,et mul on inimesi keda igatseda , armastada , aidata .
Õnnelik selle üle , et on keda tahta .
mingil hetkel oleme me kõik nõrgad , ning ei suuda enam vastu panna .
Täpselt nagu mina ja mu ema . Me ei taha välja näidata , et meil on raske .. me ei taha et keegi näeks kui me nutame , kui me oleme tõsiselt kurvad . Kuid kui kaua seda endas hoida , siis ühel hetkel me ei suuda seda enam kontrollida .
nii on ka präegu . Ma ei suuda ennast valitseda .. ma ei suuda hoida tagasi pisaraid . Miks ?
Sest asjad on keerulised .. meeletult keerulised ja kuidas selle kõigega toime tulla .. mul pole õrna aimugi . Kuid ma tean .. et kunagi saab kõik korda .. lihtsalt peab saama.
Ma mäletan 2011'dat aastat kui oma elu kõige halvimat aastat . Pole vist olnud ühtegi aastat , kus asjad oleks kõik nii halvasti läinud .
Lähedased inimesed on kõik mis mul on .. kogu minu maailm .. Väga suur osa minust .
Näha pealt, kuidas nad kaovad või kuidas nad lihtsalt ühel või teisel viisil hääbuvad, kõik see lihtsalt sööb mind seest poolt . Ma ei taha seda enam näha ..
Olen näinud pealt kuidas inimene lihtsalt sureb . Kaob keegi kes just hetk tagasi , enne teise tuppa minemist naeratab sulle .. ning järgmisel hetkel teeb ta oma viimaseid hingetõmbeid .
mul on hirm seda uuesti tunda , tunda kaotus valu .
ning sellepärast ma loodan .. et kõik saab veel korda .. Ning et kõigega me saame ilusti hakkama .
Mingil hetkel tundsin ma ennast võrratult . Kuid nüüd on kaos võtnud võimust ..
Üdini heade inimeste silmadest peegeldub põhjatut kurbust
No comments:
Post a Comment