!!

Ma igatsen vaadata su sinistesse silmadesse, kuulda seda häält mis räägib mulle erinevaid huvitavaid lugusid, Igatsen neid käsi, mis kord nii hellalt mind hoidsid. Igatsen neid koos veedetud õhtuid.
Sinus oli miski , mis hoiab mind sinu küljes vist igavesti kinni .. ja see on raske. sest mina ei suuda edasi minna. Ma ei suuda petta kedagi teist, et olen õnnelik temaga, kuigi sisimas tahan ma kedagi muud. Sind !
Tegelikult ma oleks päris õnnelik,  kui ükskord tekiks olukord kus kõik saab lahenduse. ja kõik leiab vastuse.
Lahti laskmine pole siiani kerge ja võib-olla, et ma ei tahagi seda tagasi. sest sellest on kõvasti aega möödas.
nüüd oled sa ju mulle tegelikult väga võõras. Ja kuigi ma sind enam ei tunne, oled sa inimene, keda julgen ma pimesi usaldada. Kellega ma oleksin soovinud rääkida oma kõige raskematel hetkedel. Sest ma tean , et sa oleks kuuland.
Sa küsisid aegajalt, kuidas mul läheb. Ja imekombel  läks mul alati hästi. ükskõik millal sa ei küsinud, alati oli kõik hästi. Kuigi südamest oleksin tahtnud sulle rääkida, ma ei rääkinud. Sest ma ei tahtnud, et suhtleksid kaas tundest või et hakkaksid lohutama. Ma ei tahtnud , et sul tekiks tunne, et räägin sulle seda mingi eesmärgiga. Kindlasti sellist eesmärki polnud. Ma lihtsalt usaldan sind siiski veel.
tihti kuulen ka, et olen nõrk.. et ei suuda sulle otsa vaadata, või et ma ei suuda millestki rääkida.  Aga see ei ole nõrkus.. See on liigne enesekontroll, et mitte langeda tagasi aastate tagusesse aega. Ma ei taha olla enam see väike tüdruk. Ma ei taha. Ometigi vahest ma tunnen, et ainult selles ajas ma tahaksingi olla.

Sa oled tavaline, teiste silmis nii tavaline. Aga minu silmis oled sa  taeva kõige eredam täht. ilmselt see teebki selle nii raskeks.

oeh , mul jookseb nii palju mõttedi peast läbi , et uskumatu lihtsalt.