Vahel tundub, nagu oleks võitnud kõik ja siis jälle nagu mitte midagi . 

Vahel oleks nagu kindlus ja tunne , kuid siis pole jälle sedagi .

Vahel ma otsin ja ootan , kuid seda ei ole.

Miks usun ma vahest, et seda üldsegi ei tule.

Kas olen ma kurja teinud siin ilmas.

Et nõnda kurb läige peab helkima silmas.

Või olen ma eksinud lihtsalt oma rajalt.

 Vaid mõni siledam koht aegajalt.

Kurbus on tulnud ja läinud.

Kuid seda teed olen ma juba käinud.

Tahaks loota ja uskuda.

Vahel sooviks sellelt trepilt taas laskuda.

---------

votak , nii on lood siin pool sood . aga siiski olen ma kuidagi üliõnnelik.

on üks naeratus, mis juba mitmendat korda paneb mind ennast hästi tundma. Tuleb see kerge õnnelik värin jms. Seda ei oskagi isegi kirjeldada mis see on .. 

ahjaa .. nabakene ka juba paraneb ja aina rohkem ja rohkem suudan ma ennast jälle peeglist vaadata nii nagu ennem.   Mitte nägu vaid just otseselt kõhtu . 

Olen juba pmt rahul.

Ohjaa .. reedel lähme "seenele" . On Reipalt koolipinki päev ja iga klass peab midagi tegema , meie  oleme kella 9-12ni seenel . Ja mul on kell 12 sõit. jeeeeeeeee :D