Sunday, July 31, 2011





* Miks lasin endal uskuda, et imesid veel juhtub
Et üldse sa ei hooligi, miks teesklema nüüd peab
Mul näis, et tean meloodiat, mis Su huulilt kuulsin.
Kui naeratad, siis tunnen ma, et meil on sama laul.
Kuid äkki sõnu muutsid Sa, hinges nüüd on tühjus.
Ja mulle jäi see nukrus vaid, et oli kord üks laul. *


No comments: